Olen Laura Saks, ja minu teekond munakoortest ehete disainimise ja loomise juurde algas 2019. aastal, kui alustasin disainiõpinguid. Esimesel kursusel oli meil eriala projekti tund, kus pidime leidma materjali, mida taaskasutada ja millele uus elu anda.
Sel ajal töötasin köögis kokana ning ühel päeval, kui mõtlesin koolitöö üle, hakkasin köögis ringi vaatama, mis igapäevaselt prügikasti visatakse. Ootamatult sain aru, et hommikusöögi valmistamisel jääb järgi suur kogus munakoori. See andis mulle idee kasutada munakoori oma projektis materjalina, mida taaskasutada ja millest luua disain ehted.
Loomeprotsessi algus
Olles leidnud tooraine – munakoored – hakkasin katsetama, kuidas neist luua midagi praktilist ja vastupidavat. Mu eesmärk oli leida viise, kuidas muuta munakoored tugevaks, niiskuskindlaks materjaliks. Katsetasin erinevaid looduslikke ja mittelooduslikke aineid, kuni jõudsin lõpuks Bio vaiguni.
Bio vaik, mida kasutasin, on valmistatud põllumajanduslikest jääkidest ja sobis ideaalselt minu projektile. See aitas mul luua munakoortest vastupidava ja loodussõbraliku materjali, mis talus hästi erinevaid tingimusi.
Looduslike värvainete kasutamine
Materjalile unikaalse tekstuuri ja värvi andmiseks kasutasin erinevaid looduslikke värvaineid, näiteks sütt, peeti ja sibulat. See lisas mu loomingule veelgi rohkem isikupära ja aitas säilitada loodusega kooskõlas oleva kontseptsiooni. Munakoorte habras ja tekstuurne pind muutus tugevaks.
Esimene looming ja tagasiside
Otsustasin oma uue materjali põhjal esimesena luua disain ehted – kõrvarõngad. Minu munakoortest ehted äratasid kohe tähelepanu nii koolis kui ka tutvusringkonnas. Inimesed olid hämmastunud, kuidas midagi nii igapäevast ja tavapärast nagu munakoore
d, võiks muutuda millekski nii unikaalseks ja kantavaks. Esimese müügi tegin oma õppejõule, kes kinkis kõrvarõngad meie kooli direktorile. See oli minu jaoks suur samm edasi ja kinnitas, et olin leidnud midagi tõeliselt erilist.
Eesti Disaini Auhind Bruno ja tunnustus
2020 aastal otsustasin proovida oma õnne ja osaleda Eesti Disaini Auhinna Bruno konkursil. Olin toona alles esimese kursuse disainiõpilane ja suuremaid lootusi mul polnud. Siiski otsustasin katsetada, sest tundsin, et minu munakoortest ehted on midagi erilist ja ainulaadset.
Minu üllatuseks ja suureks rõõmuks võitsin Elustiili tootekategoorias Bruno auhinna. See oli minu jaoks eriline hetk. Mäletan selgelt, kuidas auhinna kätte saamisel jalad ja hääl värisesid, kuid õnnetunne oli tohutu. See saavutus andis mulle tohutult julgust ja kinnitust, et olen õigel teel.
Katsetamine ja õppimine on edu võti
Minu teekond munakoortest ehete loomiseni on õpetanud mulle, kui tähtis on alati proovida ja katsetada, isegi kui alguses tundub idee ebareaalne või keeruline. Loovus on pidev avastamise protsess, kus vahel tulevad kõige ootamatumad lahendused materjalidest, mida me sageli tähele ei pane.
Loodan, et minu lugu inspireerib ka teisi leidma ilu ja väärtust igapäevastes asjades ning julgustab katsetama uusi ja ebatavalisi materjale.
